Kuuldeaparaadid on kuulmislangusega inimesele mõeldud abivahendid, mis kompenseerivad puudujäävaid helisid ning võimaldavad kuulata, suhelda ja paremini osaleda igapäevastes tegemistes. Kuuldeaparaadid aitavad paremini kuulda nii vaiksetes kui ka mürarikastes olukordades.

 

Kuidas kuuldeaparaadid töötavad?

Kuuldeaparaadid on eriti kasulikud kuulmise ja kõnest arusaamise parendamiseks inimestel, kelle kuulmislangus on põhjustatud sisekõrvas paiknevate tunderakkude kahjustusest.

Lihtsustatult koosneb kuuldeaparaat kolmest põhilisest osast: mikrofonist, digitaalsest helianalüsaatorist ja kõlarist. Kuuldeaparaat püüab ümbritsevast maailmast helid kinni mikrofoni abil, see omakorda muudab helilained elektriliseks signaaliks ja saadab need helianalüsaatorisse. Digitaalne helianalüsaator suudab eristada infot heli tugevuse, kõlavärvi ja suuna kohta, mistõttu saab seadistada kuuldeaparaati käituma teatud kuulmissituatsioonides erinevalt. Helianalüsaatorist liigub heli kõlarisse, mis edastab selle inimese kõrva. Võimendunud heli tekitab kõrvas suurema vibratsiooni, mida suudavad tuvastada ka kahjustada saanud tunderakud. Tunderakud muudavad helivibratsiooni närvisignaaliks ja seda signaali tõlgendab aju nende helidena, mida me enda ümber igapäevaselt kuuleme. Tänapäeval on enamik uusi kuuldeaparaate digitaalsed ja arvuti abil individuaalselt seadistatavad. Tuleks olla ettevaatlik ostes „kõikidele sobivat“ kuuldeaparaati, mida pole võimalik teie kuulmislanguse järgi seadistada. Sellise aparaadi puhul on tavaliselt tegemist lihtsa helivõimendiga.

Mida suurem on rakkude kahjustus kõrvas, seda suurem on ka inimese kuulmislangus. Suurema erinevuse kompenseerimiseks on vaja võimsamat kuuldeaparaati. Paraku on kuuldeaparaatide võimendusel piirangud ning samuti ei saa väga kahjustunud tunderakud hakkama helivibratsioonide muutmisega närvisignaaliks, mida ajju edastada. Sellistel juhtudel pole kuuldeaparaatidest kuulmislanguse kompenseerimisel kasu.

 

Kuuldeaparaatide tüübid

 

Kõrvatagused kuuldeaparaadid

Kõrvatagused kuuldeaparaadid koosnevad kahest osast: kõrva taga kantavast korpusest, mille sees on elektroonilised komponendid, ning kõrvaotsakust, mis hoiab kuuldeaparaati paigal ning kannab heli kuuldeaparaadist kõrva. Kuuldeaparaadi kõlar asub seda tüüpi aparaadil samuti korpuses ja heli jõuab kõrva läbi helitoru. Kõrvaotsakuid on erinevat tüüpi ning need valitakse lähtuvalt kuulmislanguse olemusest ja raskusest:

• Individuaalne otsak on inimese kõrva kuju järgi valmistatud otsak. Selleks võetakse spetsiaalseid kaitsevahendeid kasutades inimese kõrvast jäljend ja saadetakse see otsakuid tootvasse tehasesse. Individuaalsed otsakud on kas akrüülist (kõva materjal; enamasti kasutatakse kerge kuni raske kuulmislanguse puhul) või silikoonist (pehme materjal; enamasti kasutatakse raske ja sügava kuulmislanguse puhul). Lukus kõrva tunde vähendamiseks lisatakse otsakule vajadusel ventilatsiooniava.
• „Avatud otsak“ koosneb kuuldeaparaadi külge kinnituvast peenest helitorust ning pehmest standardsuuruses silikoonotsakust. Selline otsak on hea variant inimestele, kellel ei ole väga raske kuulmislangus või kelle jaoks individuaalne otsak on liigselt kõrva blokeeriv või ebamugav.

 

Kõlar kuulmekäigus ehk RIC  (receiver in canal) kuuldeaparaadid

RIC aparaatidel asub kõlar kõrva sees. Helitoru asemel on sellistel aparaatidl peenike juhe. Kõlar kaetakse enamasti standardse pehmest silikoonist otsakuga. Silikoonotsakuid on erinevat tüüpi ja need valitakse vastavalt kuulmekäigu suurusele ja kuulmislanguse astmele.

Suurema kuulmislanguse korral on võimalik teha ka individuaalne otsak, mis erineb tavalisel kõrvatagusel kuuldeaparaadil kasutatavast. Individuaalseid RIC otsakuid on kahte tüüpi. Ühe puhul saab individuaalse otsaku sisse kinnitada standardse kõlari, teise puhul integreeritakse kõlar otsaku sisse juba tehases. Sellistel kuuldeaparaatidel on kõrva taga kantav osa väiksem. „Kõlar kuulmekäigus“ kuuldeaparaadid on sobilikud kerge kuni raske kuulmislangusega inimestele.

 

Kõrvasisesed kuuldeaparaadid

Kõrvasiseste kuuldeaparaatide puhul asub kogu elektroonika inimese kõrva järgi valmistatud korpuses. On olemas nii kuuldeaparaate, mis istuvad kõrvalesta sees, kui ka väiksemaid, mis on ainult kuulmekäigus.

Selliseid kuuldeaparaate on tavaliselt võimalik sobitada kergele kuni mõõdukale kuulmislangusele, kuid kõrvasisese kuuldeaparaadi sobilikkuse üle otsustab kuuldeaparaate sobitav spetsialist. Kõrvasisesed kuuldeaparaadid ei ole kindlasti sobilikud lastele ja teatud kõrvaoperatsioone läbi teinud inimestele.

Viimasel ajal on müügile tulnud ka universaalsed kõrvasisesed kuuldeaparaadid, mis sobitatakse kõrva erineva suurusega pehmest silikoonist ümbrise abil. Sellise aparaadi eeliseks on see, et tema valmimist ei ole vaja pikalt oodata, samas ei pruugi see päris ideaalselt sobida iga inimese kuulmekäiku. Sellisel juhul tuleb teha ikkagi aparaat kõrva jäljendi järgi. Vahel võib tulla ette, et kuulmislanguse poolest sobiks kõrvasisene kuuldeaparaat hästi, aga kuulmekäik jääb liiga kitsaks, et sinna kogu elektroonikat ära mahutada.

Kuuldeaparaatide valik on väga lai, võimalikud on erinevad suurused, värvid ja stiilid. Lisaks on tänapäeval rõhk suuremal kasutajamugavusel, mistõttu paljusid kuuldeaparaate on võimalik juhtida mobiiltelefoni või lisaseadmete abil.

Saadaval on laetavad, akudega kuuldeaparaadid, mis kestavad terve päeva ja vabastavad tülikast patareide vahetamisest. Kuuldeaparaadi suurim osa ongi tavaliselt patarei. Võimsamatel, suurema voolutarbega mudelitel kasutatakse suuremaid patareisid. Tuleb teha kompromiss esteetika ja patareide vahetamise sageduse vahel.

Striimeri abil on võimalik heli erinevatest seadmetest otse kuuldeaparaatidesse üle kanda ja ka Bluetooth’i abil telefonikõnesid teha. Tänapäeval on mõned kuuldeaparaadid suutelised juba ilma striimeri vahenduseta mobiiltelefonidega Bluetooth’i teel ühenduma.

Kui teil on küsimusi või soovite rohkem infot, võtke ühendust

 

Milliseid võimalusi pakuvad kuuldeaparaadid?

Kuuldeaparaatidele on võimalik lisada erinevaid programme, mis aitavad teatud situatsioonides paremini hakkama saada: nt mürarikkas keskkonnas viibides, televiisorit vaadates, tuulises keskkonnas viibides, muusikat kuulates jm.

Samuti on enamikel kuuldeaparaatidel olemas võimekus võtta vastu silmusvõimenditest (Telecoil) tulevat signaali. Silmusvõimendi kasutamise puhul ei kuule kuulmislangusega inimene heli läbi kuuldeaparaadi mikrofoni, vaid heli kandub kuuldeaparaati läbi silmusvõimendi süsteemi. Näiteks: valuutavahetuspunktis klaasi taga paiknev teenindaja räägib ruumis paikneva mikrofoni sisse ning kuulmislangusega inimene kuuleb seda heli otse enda kuuldeaparaatides. Silmusvõimendi võib olla paigaldatud tervesse ruumi või teatud toodete, nt telefonide külge. Järjest levinum on silmusvõimendi kasutamine asutustes, nt teatrites, kirikutes või erinevates teeninduspunktides.

Eesti teatrid, kus silmusvõimendi on kasutusel:

• Eesti Draamateater
• Teater Vanemuine
• Ugala Teater
• Tallinna Linnateater
• Kuressaare Linnateater

 

Milliseid kuuldeaparaate valida? Üks või kaks kuuldeaparaati?

Teile sobilik kuuldeaparaat sõltub kuulmislanguse astmest ning sellest, mis situatsioonides kuulmisraskused esinevad. Kuuldeaparaate on igas hinnaklassis, kuid iga inimene peab leidma endale parima hinna, funktsioonide ja välimuse suhte. Kallimad kuuldeaparaadid sisaldavad endas tavaliselt rohkem võimalusi ning on seetõttu keerulistes olukordades rohkem abiks.

Kahepoolse kuulmislanguse puhul on võimaluse korral kindlasti soovitatav kanda kahte kuuldeaparaati. Kui ollakse pikka aega kasutanud ühte kuuldeaparaati, võib hiljem olla raske kahe aparaadiga harjuda, seetõttu on esmakordsel aparaatide soetamisel parem valida kohe kaks aparaati (parem kaks odavamat kui üks kallim). Kahepoolne kuulmine aitab kuulda ja mõista kõnet keerulisemates situatsioonides (suuremates seltskondades või mürarikkas keskkonnas viibides) ning eristada kõne suunda. Evolutsiooni käigus on põhjusega arenenud kahepoolne kuulmine ning kahte kuuldeaparaati kandes jõuab ajju loomulikum signaal.

 

Mida kuuldeaparaatidelt oodata?

Kuuldeaparaadid ei taasta loomulikku kuulmist, kuid järjepideval kandmisel on võimalik treenida aju läbi kuuldeaparaatide väga hästi kuulama. Maksimaalse kasu saamiseks on väga oluline kanda kuuldeaparaati päevasel ajal võimalikult palju ning erinevates situatsioonides. Täielik harjumine kuuldeaparaatide heliga toimub 1-2 kuu jooksul. Esialgu võib tunduda, et kuuldeaparaadid võimendavad liigselt ebavajalikke taustamüra helisid, kuid aja jooksul õpib aju neist välja lülituma ning fookus jääb kõnehelidele.

Esimeste kuuldeaparaatide soetamisel võib neid algul kanda vähehaaval, andes kõrvadele vahepeal puhkust (nt esimesel päeval 1 tund päevas, teisel päeval 2 tundi päevas, kolmandal päeval 3 tundi päevas jne).

Kuuldeaparaatide seadistamise vastuvõtul antakse täpsed juhised, kuidas kuuldeaparaate kasutada ning nende eest edaspidi hoolitseda (kuidas programme muuta, patareisid vahetada, kõrvaotsakut puhastada, seda kõrva sisestada ning sealt välja võtta). Kuuldeaparaate on soovituslik ümber seadistada probleemide tekkimisel või kuulmislanguse muutumisel.